Täna on teemaks tarkvaraergonoomika. Täpsemalt on siis vaja kirjutada ühest positiivsest ja ühest negatiivsest näitest tarkvara kasutamise ja kasutajaliidese juures.
Alustame negatiivsemast. Aastal 2003 oli mul rõõmutu kogemus sest pidin töötama sellise imeliku asjaga nagu Lotus Notes Domino (nüüd IBM Notes). See oli üks lõputu piin. Lotus Notes Domino on/oli selline objektipõhine andmebaasi/tarkvaraplatvorm mille omal ajal arendas välja IBM. Platvormi mõte oli, et seal oli võimalik salvestada erineva struktuuriga andmeid ning siis nende vahel konstrueerida erinevaid töövooge jne. Süsteem sisaldas ka e-posti klienti ja muid kontoritarkvara komponente. Sarnaseks võib tänapäeval pidada näiteks SharePointi. Minule on jäänud eelkõige meelde süsteemi ületamatu aeglus esimese asjana ning teisena täielikult müstiline kasutajaliides kus orienteerumiseks pidi alati võtma nii 20-30 minutit aega, et saada teada kuidas luua uut objekti, muuta vana jne. Paroole ei julgenud keegi muuta sest see oli selline 20/80 võimalus, et see töötas. Ma ei mäleta enam täpselt, kuidas see jaotus oli aga see mis on jäänud, on ääretult halb mälestus sellest tarkvarapaketist. Internet on täis selliseid kasutajakogemuse kirjeldusi Lotuse kohta. Olen absoluutselt igal pool kus ma olen hiljem töödanud ja kas või väikestki vastutust tarkvara valiku ees omanud, selle paketi alati ettevõtte ees seisvatest valikutest eemaldanud. Nagu ütleb üks kasutaja Redditi kommentaaris: "In closing: Notes is so bad that it makes Microsoft's horrible alternative look like a good thing by comparison."
Kui panna siia kõrvale sagedamini kasutatavad keskkonnad, siis pakuks välja erinevad kaasaegsed vahendusteenused, aka Booking.com, AirBNB, Uber, Taxify kus on mõeldud just sellele, et kasutaja aeg on tähtis ja selleks, et kasutaja oma ostu kohe nüüd teeks, peaks see olema talle nii vähe vaevarikas kui võimalik. Tihti pakutakse näiteks ka Booking.com-is täiendteenuseid - broneerid hotelli, pakutakse ka kohe välja soodsaimad transfeerivõimalused lennujaamast hotelli ja tagasi.
Kui mõelda tarkvara peale mida igapäevaselt kasutada on vaja siis midagi väga eriti positiivset vast ei eristugi - tarkvara kasutatakse ikka enamasti mingi vajaduse, mitte lõbu pärast (v arvutimängud) ja seega eristuvad vaid halvad juhtumid, head aga kipuvad jääma keskmistega ühele pulgale.
Tavakaubandusest on silma jäänud viimasel ajal levima hakanud iseteeninduskassad marketites. Esimesena tuli nendega turule Selver, teisena vist Prisma. Nüüd siis ka Rimi ja Konsum. Pean ütlema, et Selveri oma on vast armasta/vihka suhe. Mulle ei meeldi kliendikaarti eriti kasutada kuna rahakott on niigi paks eri plastikust. Ja nende süsteem ilma kliendikaardita ei tööta. Seega seda ma ei kasuta. Prisma iseteenindus on suhteliselt ebamugav, vajab tihti müüja sekkumist ja rohkem kui korra on mul klaaspudel/purk nende iseteeninduskaalu pealt maha kukkunud sest see on nii väikese pinnaga ja ei oma tõkendit avatud küljel. Konsumi ja Maksimarketi iseteeninduskassad on paremad aga nendel on vaja kuidagi palju kummardada/küünitada, et toode ribakoodi lugejani viia. Ebamugav. Rimi lahendus tundub siiamaani kõige kasutajasõbralikum nii tarkvara kui ka füüsiliste ergonoomiliste parameetrite poolest. Aga nad tulid ka viimasena või eelviimasena turule. Eks see andis võimaluse konkurentidelt õppida.
Positiivsega on hea lõpetada. Ma maksan ausalt riigimakse. Ja ausalt öeldes on maksuameti lahendus nii hea süsteem, et mul ei ole vaja kunagi rohkem midagi muud teha kui kinnitada varasemalt esitatud andmed. Maksuameti e-maksuamet on minu arust üks parimaid näiteid sellest kuidas on võimalik hoida kokku kodaniku ja riigiteenistuja aega hea tarkvara disainiga. Muidugi on seda natukene raske tuua kui ergonoomika näidet selles mõttes, et tarkvara igapäevast kasutamist ju ei toimu. Aga selline võibolla ongi üks väga ergonoomiline süsteem - ta töötab, ilma, et sa teda isegi tähele paneks.
No comments:
Post a Comment