Mida õppida äriplaani tegemisest?

IKT-s on selline aine nagu Ettevõtte majandusõpetus. Selle raames tuleb ka välja mõelda ja koostada äriplaan. Kui see valmis, siis tuleb see kaitsta. Tegu pole individuaalse töö vaid kolme inimese rühmatööga. Nagu arvata võib, on selline sundsuslik koostamine üsna loomuvastane ja ei suju kohe üldse.

Küll on aga sellest protsessist õppida muud kasulikku. Katsun siis mõtted kirja panna, endale vähemalt.

Meeskonna valik. Väga oluline. Vähemalt kaks aspekti on selle juures olulised. 

Esimene on see, millal meeskond moodustatakse. Hetkel moodustati meeskonnad enne äriideede valikut. See on minu hinnangul üsna halb, sest siis tuli meeskonna peale genereerida idee ja ega kellegil neid väga palju pole. Seega tekib sellisel juhul alati probleem, et valitakse välja mingi poolpehme idee mida siis üritatakse elustada. Häda on selles, et aega on vähe, uut ideed paari päevaga välja ei mõtle ja vähemalt minule on jäänud mulje, et meie praegune valitud idee on üsna .. nõrk. Teised aga arvavad, et hoolimata idee sisust, peaksime me mehhaaniliselt siiski plaani valmis treima. Mulle on see üsna vastumeelne, tegutseda eesmärgi suunas, mis on ette määratud nurjumisele.  Milleks teha äriplaani, mille eduka läbiviimise tõenäosus on väga väga väike? Probleem ongi nüüd selles, et meeskonnad moodustusid enne idee tekkimist ja neid ei ole võimalik enam vahetada. Oleksin eelistanud, et igaüks kursuselt mõtleb mõne äriidee ja toimub nende pitchimine. Igaüks oleks saanud valida omale meeldiva idee hind ühineda selle meeskonnaga. Tulemusena oleks vähemalt toimunud mingisugune ideede evolutsioon ja meeskonnad oleks moodustunud pigem neid huvitavate ideede ümber. Peale ideede esitlemist. 

Teiseks. Oluline on kogemus. Loomulikult on ka iga idee puhul hea kui on meeskonnas valdkonna ekspert lisaks äripoole tundmisele. Meie lõputult naiivne ettekujutus, kus käiakse kõiepealt degusteerimisreisil ning seejärel on juba olemas sidemed erinevate veinimõisade ja tootjatega.. Khm. Tõesti? Kriitiline mõtlemine võib küll lennukaid ideid pärssida aga vähemalt utoopia jääb siis ära. Hea oleks kui igas meeskonnas oleks vähemalt keegi, kes on selles teemas rohkem kogenud. Kui kõik on täiesti rohelised, siis on väga raske panna paika seda, mida tegelikult tegema peab. Sellisel juhul on lihtsam äriplaani teha üksi kui meeskonnaga. 

Idee valik. Meie ideeks oli mingil põhjusel Portugali veinide maaletoomine. Kõlab kahtlaselt, eks? Pärast valdkonnaga mõnigast tutvumist on selge, et konkurents selles valdkonnas on väga tugev, konkurentsieelis on üldiselt mastaabis ja konktaktvõrgustiku suuruses ja (veini)ekspertide olemasolus. Kõik need on saavutatavad kuid üsna pikaajalise töö tulemusel. Kui tegelikult valdkonna vastu huvi puudub, siis ei näe ennast pühendamast 5-10 aastat elust tegevusele, mis ei köida. Seega, juba paari päeva panustamine projektile tundub elu suhtelise raiskamisena. Ehk siis, äriidee peab kindlasti köitma, see peaks olema midagi, millega võiks tegeleda ka ilma õppeaine sunnita. Kasulikku on selle idee erinevate aspektide kaalumisest ka. Tean nüüd, kuidas saan endale tellida kvaliteetveine, jälgida hindu veiniturul, hinnata aktsiisi suurust jne. 

Äriplaani heaks koostamiseks vajaliku töö maht. See on meeletu. Pead uurima nii turu, tootmise, toote, konkurentide,  hindade, prognooside jne kohta. See on kõik rämedalt palju tööd kui sa tead, et tegelikult sa kunagi sellega tegelema ei hakka. Alternatiivina on kirjutada kokku mingi käkk, millel on olemas vajalikud pealkirjad ja mingi toodet meenutav sisu. Aga see on täpselt sama hea kui plaani mitte teha - sellel puudub ju lõppväärtus. Aega aga kulub. Milleks seda siis kulutada täiesti mõtetule tegevusele. 

Loo moraal - kedagi ei tohiks sundida äriplaani kirjutama nn õppekorras. Sellel puudub väärtus. Äriplaani koosta ainult siis kui sa reaalselt vähemalt mingitki kahtlust omad, et võtad selle kunagi kasutusse. Ja ära koosta meeskonda enne kui sa pole omale südamelähedast ideed leidnud ja seda kellegile maha müünud. Teiste ideed on sama halvad kui sinu omad ja lisaks sellele on nad võõrad. 

Tänapäev: kas IT on inimese jaoks või vastupidi? (74)

Kui keegi esitab küsimuse kas IT on inimese jaoks või vastupidi, siis on kahtlemata rangelt filosoofilise 'mina mõtlen, järelikult olen' kategooria järgi võimalik vaid see, et IT on inimese jaoks. Seda puhtalt sellel põhjusel, et IT-l kui sellisel puudub minapilt, iseteadvus, milleta ei ole ette kujutatav, et ükski objekt võiks teist millegi jaoks vajada. IT võib inimeseta mitte töödata aga vaja kindlasti IT-l inimest pole. 

Mis on tänapäeval õieti Inimese ja IT vahekord? Üks neist on bioloogiline, evolutsiooniliselt kaua ja kaugele arenenenud liik, teine aga suhteliselt üldine mõiste mis hõlmab kogu tehnoloogiaharu mis esile kerkinud viimase poole sajandi jooksul.  Kogu oma eelneva eksistentsita on inimene saanud läbi ilma IT-ta kuid tundub, et see periood on nüüdseks läbi. 

IT põimub meie eluga nii paljudes punktides, et on pea võimatu leida eluvaldkonda, kus IT-d ei kasutata mõne protsessi lihtustamisel, automatiseerimisel, võimendamisel või lihtsalt meelelahutuslikumaks tegemisel. Kui veel möödunud sajandi kolmveerandi peal oli IT siiski suuresti ülikoolide ja suurfirmade valdkond siis tänapäeval on IT pandud külge autodele,  koertele ja isegi sülelastele. Paljud tööstus- ja eluprotsessid on suhteliselt pöördumatult viidud IT-põhiseks ja ilma IT toetava või isegi kandva rollita oleks nende jätkamine pea võimatu. Ameerika Ühendriikides on Freakonomics Radio andmetel juba palju koole, kus ei õpetata enam käsitsi kirjutamist. Nii loomulikuks peetakse klaviatuuril trükkimist.

Inimene ja IT, kes neid suudaks lahuta? 

Kahtlemata on hulk koduseid ja tööalaseid tegevusi, mida suudaksime teha endiselt arvutita. On ju tänapäeva konstantne nutitelefoni näppimine ja pidev onlines olemine siiski välditav. Küllap sellest tõuseks ka keskendumisvõime ja produktiivsus.

Aga kui mõelda tööstusprotsessidele ja teadusele tervikuna, siis on selge, et ilma IT-ta ei ole võimalik enam saavutada üheski niinimetatud 'frontier' valdkonnas mingeid tulemusi.  Ükski suur tootmis-, logistika- või muu ettevõte ei ole võimeline enam oma tööd korraldama ja konkurentsis püsima ilma IT süsteemide toeta. Ükski fundamentaalteadus (fundamentaalosakeste füüsika, , materjalitehnika, keemia jt) ei ole enam lahti muugitav ilma mahukate arvutusoperatsioonideta või arvuti poolt juhitavate laboriseadmeteta.  Manuaalse juhtimisega tuumareaktor? Aitäh, ei.

Tänapäeval on IT kindlasti inimese jaoks. Oskan mõelda vaid mõningatele ülimalt halvasti disainitud süsteemidele, kus süsteemi enda töös püsimiseks on vaja pidevat kahejalgset filtrit, kes süsteemi töös hoiaks. Aga ka selliselt võttes on see süsteem ju kellegile teisele vajalik, nii et kokkuvõttes teenib ikkagi süsteem inimest. 

See ei pruugi aga nii jääda. Viimase paari aasta läbimurre tehisintelligentsi arendamisel võib varsti viia punkti, kus IT ja AI eksisteerivad iseeneses, võttes arvesse määratluse  - 'mõtlen, järelikult olen'. See võib viia pikkamisi, või ka ülimalt kiirelt olukorrani, kus IT-l on vähemalt ajutiselt vaja inimesi. Erinevad eksperdid on selles osas eri meelel, mida tõesti iseteadlik AI kaasa tooks, nähakse nii Terminaatori stiilis Skyneti poolt külvatavat hävingut kui ka heasoovlikku ja mitte-pahatahtlikku AI-d, Ian M Banksi maailmade sarnast AI-de universumi mis aitab inimkonnal jälle hea ja kurja vahel vahet teha.

Ma ise arvan, et kaugem tulevik on  inimese ja IT sümbioosi päralt.  Arvutite tänapäevane võimsustarve ja taastootmisvõime ei saa bioloogilisele progressile ligilähedalegi. Inimesed jälle vajavad arvuti rafineeritud keskendunud ülesande lahendamise võimet - ütles näiteks Garry Kasparov peale Deep Bluele males kaotamist, et tegelikult ei võitnud mängu mitte arvuti geniaalsus vaid see, et arvuti ei väsi ja ei vaja puhkust. Inimene aga, parimagi taseme juures mingil hetkel väsib ja tema protsessimisvõime väheneb ja ta teeb mingil hetkel vea.  Arvuti ja inimese sümbioos aga oleks midagi, mis ühendaks mõlema poole head ning kaotaks mõlema poole vead. Kas tulemuseks oleks just inimene, seda ei tea aga meie näo järgi oleks ta siiski vormitud.