Seekordeks ülesandeks on meil loomuliku jätkuna eelmise nädala ülesandele kirjeldada kolme juhtumit kus litsentsi valik on mõjutanud kogu projekti käiku, olgu siis nii positiivselt või negatiivselt.
Selliseid juhtumeid kus litsentsimudel mõjutab tarkvaravalikut, on iseenesest kindlasti palju, näiteks Münichi otsus Linuxi kasuks 2004-l aastal, Eesti riigi otsus arendada oma riigi infrastruktuur (Xtee jt) avatud lähtekoodiga tarkvaral jne. Iseasi, kas need valikud on ennast alati õigustanud. Kuigi litsentsimise maksumus ja õigused tarkvarale on kindlasti määrav faktor, ei ole need alati ainsad, mis lõpliku tarkvara ülalpidamiskulu määravad. Münich loobus 2014 aastal Linuxist ja läks tagasi Microsofti tarkvarale. Arvatavasti just sellepärast, et kuigi tarkvara ise oli tasuta, pidi Münich tegema suuri kulutusi tarkvaraarendusele, justnimelt elleks, et kõiki omi tööjaamasid keskselt ja turvaliselt hallata. Kuigi tänapäeval on Linuxile palju halduspakette (Puppet, Chef jt), on praktiliselt iga asukoha distributsioon siiski isenäoline ja just standardiseerituse ja mugava keskhalduse puudus on see, mis pahatihti sunnib otsustama siiski suletud kommertstarkvara kasuks.
Loomulikult, litsentsimudeli valik ei mõjuta ainult mitte litsensi ostjaid vaid tihti ka litsentsitava toote käekäiku. Sun Microsystems, mis on tuntud programmeerimiskeele Java peamine arendaja ja omanik, ostis 2008 aastal ära MySQL-i andmebaasimootori arendaja ja Oracle Sun Microsystemsi omakorda aastal 2010. On olnud palju spekulatsioone selle üle, et Oracle tahab tappa tema peamise andmebaasitoote, Oracle Database konkurente, neid üle ostes ja muutes kas tasuliseks või marginaliseerides ostetud toodete funktsionaalst. See põhjustas MySQL-ist omal ajal MariaDB nimelise vabavaralise haru välja kasvamise ning paljud põhimõttelised vabavara kasutajad kolisid ringi ka oma andmebaasimootorid kasutamaks MariaDB-d. Oracle pole siiani siiski veel MySQL-i sulgenud ja väidetavalt on Oracle inseneride knowhow-st hoopis abi olnud MySQL-i tarkvaralise kvaliteedi kasvatamisel. Siiski jääb alati oht, et kui peaks tekkima mingi põhimõtteline vastuolu Oracle ja vaba tarkvara maailma vahel, paneb Oracle MySQL-i kui toote kinni ja olemasolevad kasutajad on lõhkise küna ees.
Tarkvaralitsentsi valik ja hind mõjutab ka tihti ka kodumaiseid tarkvaravalikuid. Olen tuttav juhtumiga, kus omal ajal Billing/CRM platvormi valides oli vaja täita funktsionaalseid nõudeid dokumentide halduse ja salvestuse osas. Kuna põhitoote, Dynamics NAV täislitsentsid olid omal ajal kallid ning dokumente pidi saama hallata suur hulk inimesi, valiti dokumendihalduse mootoriks sellel ajal suhteliselt odavam DocLogix. Süsteemide omavaheliseks tööks tehti keerukad integratsioonid ning arvati, et kõik on hästi. Aja möödudes aga juhtus nii, et kadus turult integratsioonid teinud Leedu firma ja samal ajal jäi integratsioon ajale täielikult jalgu ning töö kahe süsteemi vahel oli valusalt piinarikas kõigile osapooltele. Samuti oli lõpptulemusena mõlema toote kasutajate arv sisuliselt sama ning oleks võinud täiendavast dokumendihalduse tarkvarast täielikult loobuda. Seda lõpuks täiendava lisaarendusena tehtigi aga kogu seda valu oleks saanud vältida kui oleks hinnatud koheselt erinevate süsteemide, litsentside ja kaasnevate haldusprobleemide hulka realistlikult, mitte ainult konkreetset litsentsi hinnalipikut (tihti hanke käigus ka allahindlusega kuid krõbeda aastamaksega).
Vot sellised juhtumid siis. Kes soovib, saab aga leida palju põnevaid litsentsimisega seotud juhtumeid aadressilt http://www.groklaw.net/
Selliseid juhtumeid kus litsentsimudel mõjutab tarkvaravalikut, on iseenesest kindlasti palju, näiteks Münichi otsus Linuxi kasuks 2004-l aastal, Eesti riigi otsus arendada oma riigi infrastruktuur (Xtee jt) avatud lähtekoodiga tarkvaral jne. Iseasi, kas need valikud on ennast alati õigustanud. Kuigi litsentsimise maksumus ja õigused tarkvarale on kindlasti määrav faktor, ei ole need alati ainsad, mis lõpliku tarkvara ülalpidamiskulu määravad. Münich loobus 2014 aastal Linuxist ja läks tagasi Microsofti tarkvarale. Arvatavasti just sellepärast, et kuigi tarkvara ise oli tasuta, pidi Münich tegema suuri kulutusi tarkvaraarendusele, justnimelt elleks, et kõiki omi tööjaamasid keskselt ja turvaliselt hallata. Kuigi tänapäeval on Linuxile palju halduspakette (Puppet, Chef jt), on praktiliselt iga asukoha distributsioon siiski isenäoline ja just standardiseerituse ja mugava keskhalduse puudus on see, mis pahatihti sunnib otsustama siiski suletud kommertstarkvara kasuks.
Loomulikult, litsentsimudeli valik ei mõjuta ainult mitte litsensi ostjaid vaid tihti ka litsentsitava toote käekäiku. Sun Microsystems, mis on tuntud programmeerimiskeele Java peamine arendaja ja omanik, ostis 2008 aastal ära MySQL-i andmebaasimootori arendaja ja Oracle Sun Microsystemsi omakorda aastal 2010. On olnud palju spekulatsioone selle üle, et Oracle tahab tappa tema peamise andmebaasitoote, Oracle Database konkurente, neid üle ostes ja muutes kas tasuliseks või marginaliseerides ostetud toodete funktsionaalst. See põhjustas MySQL-ist omal ajal MariaDB nimelise vabavaralise haru välja kasvamise ning paljud põhimõttelised vabavara kasutajad kolisid ringi ka oma andmebaasimootorid kasutamaks MariaDB-d. Oracle pole siiani siiski veel MySQL-i sulgenud ja väidetavalt on Oracle inseneride knowhow-st hoopis abi olnud MySQL-i tarkvaralise kvaliteedi kasvatamisel. Siiski jääb alati oht, et kui peaks tekkima mingi põhimõtteline vastuolu Oracle ja vaba tarkvara maailma vahel, paneb Oracle MySQL-i kui toote kinni ja olemasolevad kasutajad on lõhkise küna ees.
Tarkvaralitsentsi valik ja hind mõjutab ka tihti ka kodumaiseid tarkvaravalikuid. Olen tuttav juhtumiga, kus omal ajal Billing/CRM platvormi valides oli vaja täita funktsionaalseid nõudeid dokumentide halduse ja salvestuse osas. Kuna põhitoote, Dynamics NAV täislitsentsid olid omal ajal kallid ning dokumente pidi saama hallata suur hulk inimesi, valiti dokumendihalduse mootoriks sellel ajal suhteliselt odavam DocLogix. Süsteemide omavaheliseks tööks tehti keerukad integratsioonid ning arvati, et kõik on hästi. Aja möödudes aga juhtus nii, et kadus turult integratsioonid teinud Leedu firma ja samal ajal jäi integratsioon ajale täielikult jalgu ning töö kahe süsteemi vahel oli valusalt piinarikas kõigile osapooltele. Samuti oli lõpptulemusena mõlema toote kasutajate arv sisuliselt sama ning oleks võinud täiendavast dokumendihalduse tarkvarast täielikult loobuda. Seda lõpuks täiendava lisaarendusena tehtigi aga kogu seda valu oleks saanud vältida kui oleks hinnatud koheselt erinevate süsteemide, litsentside ja kaasnevate haldusprobleemide hulka realistlikult, mitte ainult konkreetset litsentsi hinnalipikut (tihti hanke käigus ka allahindlusega kuid krõbeda aastamaksega).
Vot sellised juhtumid siis. Kes soovib, saab aga leida palju põnevaid litsentsimisega seotud juhtumeid aadressilt http://www.groklaw.net/
No comments:
Post a Comment