Sedakorda tuleb kujundada arvamus, milline peaks olema üks IT professionaal Eestis, aastal 2015. Loomulikult, spetsiifilised oskused sõltuvad ikka ametikohast, mida soovitakse täita. Nii on süsteemiadministraatorile eeldused teistsugused kui arendajale, analüütikule teistsugused kui võrguspetsialistile.
Kuna olen ise pidanud olema paari IT spetsialisti (nii süsteemi- kui ka rakendusadministraatori ja IT juhi) valiku juures, siis kirjeldangi seda, mida silmas pidasin valikuid tehes.
- Kõigepealt. Korrektne keel ja elementaarne kirjaoskus. Päris palju oli selliseid CV-sid, mis vigases ja napis keeles teenisid koheselt koha prügikastis.
- Allesjäänutest vaatasin kindlasti haridusteed ja töökogemust. Kui kandidaadil olid olemas näiteks IT-alane haridus ja ka aja jooksul üsna ühtlaselt omandatud sertifikaadid, siis tõstis see kohe huvi, sest enese pidev täiendamine on üldjuhul avatud meele ja töötahtega isiku tunnus.
- Töökogemuse osas oli kindlasti eelis neil, kes sarnase tööga varasemalt kokku puutunud, aga see ei olnud siiski peamine.
- Boonuspunkti andsid hobid, mis olid erinevad konkreetsest ametikoha valiku ülesannetest - mitmekülgse inimesega on kollektiivis huvitavam suhelda.
- Kui sobivad kandidaadid olid esimese sõela läbinud, järgnes teine osa, milleks olid esimese ringi intervjuud. Intervjuud, eriti silmast silma, ütlevad tohutult palju. Kui keegi ikka tuleb kohale väga võidunud riietes, pea pesemata, silmad vilavad - isegi kui tegu on CV järgi tõelise tipptegijaga, ei ole koostöö sellise isikuga meeskonnas tõenäoliselt pingevaba ja probleemideta. Sama saab öelda suhtluse ajal käitumise kohta - ebakindlad, silmsidet vältivad kandidaadid on kindlasti nõrgema positsiooniga kui loomulikult ja vabalt käituvad kandidaadid. Samuti ei jäta head muljet vigadeni ülimalt enesekindlad ja ülbed ning üleolevad kandidaadid. Mõnikord isegi ei teata, millisele kohale kandideeritakse, nii laia joonega ollakse. Loomulik ning sundimatu, viisakas ja sõbralik käitumine on siiani olnud parimaks abiks kandidaatidele.
- Intervjuudel saab testida ka potensiaalse töötaja usaldusväärsust - ristküsimused, mis baseeruvad CV ja avalikust ruumist leitava info baasil, annavad mõnikord üllatavaid tulemusi, näiteks võib süsteemiadministraatori kohale kandideeriv isik CV järgi olla lausa netijumal, kuid laua taga selgub, et tal on raskusi TCP ja UDP eristamisega või ruutimise põhiolemusest aru saamisega. Usaldusväärsus on kindlasti professionaalsuse aspekt, mis tekib ajapikku ja hävib hetkega, nii et võimalikult tõese info esitamine CV-s ja avalikus ruumis on elementaarne.
- Kodutöö. Uskumatult palju muude näitajate järgi häid kandidaate kaob kohe silmapiirilt, kui on vaja natukenegi vaeva näha. Kodutöö on natukene erineva eesmärgiga intervjuul või tööandja juures oskustesti tegemisest - kui viimane on mõeldud testimaks kandidaadi tehnilisi oskusi ja teadmisi ilma, et kandidaadil oleks eriti palju võimalust ja aega vastuste otsimiseks, siis kodutöö näitab soovi pühenduda. Tihti ei ole kodutöö ülesanded väga rasked, aga pigem tüütud ja võtavad ca pool päeva aega ning nõuavad iseseisva uurimistöö tegemist. Need näitavad, kas kandidaat tunneb ametikoha vastu tegelikult ka huvi või tuli ta lihtsalt õngitsema. Samuti annab kodutöö võimaluse kandidaadile nö proovida ametikohaga seotud tööd ilma tegelikku riskantset töökohavahetust tegemata ja järgneval intervjuul on juba võimalik mõtteid ja kogemusi vahetada konkreetse ülesande näitel ning küsida tagasisidet.. Kogemus näitab, et ca pooled esimesest vestlusvoorust läbi saanud ei vaevu kodutööd tegema ja kaovad ühendust võtmata.
- Katseaeg. See on aeg, kus selgub tegelikult, kas kandidaat on tõepoolest sobiv. Selle aja jooksul tuleb välja, kas kandidaat mõtleb probleemi lahendusele kaasa, proovib näha suurt pilti, näitab oma tööeetikat jne. Mõnikord selgub ka, et kandidaat on lisaks tehnilisele sobivusele suurepärane koordinaator ja meeskonna juht. Meie valikud on õnneks olnud alati sellised, et katseajani ongi jõudnud ainult professionaalid, isegi kui nad on veel nn lihvimata teemandid.
- Ümberlülituse oskus ja fokuseeritus. Tihti nõuavad eri olukorrad spetsialistilt ümberlülitamist vastavalt kujunenud olukorrale, eriti siis kui erinevaid kaetavaid alasid on ühe spetsialisti kohta palju. Hea professionaal oskab näha tõelisi prioriteete, neid ise seada ning neid kommunikeerida. Ta peab oskama öelda õigel ajal ja viisakalt EI ning suutma keskenduda tegelikult olulisele. Siin on muidugi hea juhi tugi suureks abiks.
Kokkuvõtteks: Professionaali iseloomustab sügav huvi oma valdkonna vastu, enese pidev arendamine. Tööturu olukorras on pigem on eelistatud pühendunud, noored ja õppimisvõimelised kui kogenud ja väga kõrgepalgalised - viimastele lihtsalt ei ole alati pakkuda piisavat väljakutset ja neil hakkaks igav. Korrektne ja sõbralik suhtlemine ka pingeolukordades on pigem vajalik. Väga oluline on äripoolega kaasa mõtlemine ja lahenduste otsimisel nö üldistusvõime kasutamine - tihti on läbimõtlemata kiire ja räpane "dirty fix" hiljem põhjustanud sadu tunde lisaväärtust mitte loovat tööd, et sellise paranduse tagajärgi parandada.
Sellised mõted siis.
No comments:
Post a Comment