Mul on vedanud. Käed-jalad töötavad kõik normaalselt, kuulmine-nägemine-kõne on ka ikka keskmisel tasemel ma loodan. Arvuti kasutamiseks ma ühtegi lisavahendit peale tavapäraste kasutama ei pea ja see on juba midagi, mille eest tänulik olla.
Samas on küllalt neid, kellel nii hästi pole läinud. Näiteks minu abikaasa lähisugulane on tugeva nägemispuudega ja see, et ta üldse midagi näeb, on suur ime. Aga prillid -14 või sinna kanti pole just erinev mikroskoobi või luubi kandmisest pea külge kinnitatuna. Huvitaval kombel on ta üsna hea nutitelefoni ja arvutikasutaja. Nutitelefoni jaoks on tekstilugeja, mis kõik ekraanil olulise kibekiirelt ette loeb, arvuti jaoks samamoodi. Kusjuures, loeb nii kiiresti, et mina ei saa midagi aru, väidetavalt on kiirus kuskil 3-4 korda tavalisest kõnelemis/lugemiskiirusest kiirem, see pidi olema selline normaalne. See on huvitav, kuidas meie aju on võimalik erinevate sisendite osas treenida sellise võimekuseni, mis tundub kõrvalt seisjale üliinimlik. Kuhu me jõuaks, kui me suudaks kõiki omi meeli niimoodi treenida? Osad hullumajja, teised aga..kes teab kuhu.
Nägin paar aastat tagasi filmi "Tuukrikell ja liblikas" (Le scaphandre et le papillon). Film jättis sügava mulje. Film on tõestisündinud loo baasil. Lugu omakord kirjutati Jean-Dominique Bauby poolt pealse seda kui aastal 1995 sai toona Elle ajakirja peatoimetajana töödanud Bauby insuldi mis jättis ta koomasse. Üles ärgates selgus, et ta ei saa liigutada. Ainsaks tema kontrollile alluvaks kehaosaks oli tema vasaku silma laug. Kasutades silmalaugu märkimaks jah/ei-id ning partneri tähtedele osutamist, kirjutas Bauby raamatu oma elust ning sellest, mis tunne on olla "Tuukrikellas" (paralüseeritud) ning vaadata "Liblikat" (elu).
Sarnase tehnoloogia IT poolt täiendatud ekvivalent on DynaVoxi EyeMax toode. Sisuliselt teeb see sama, mis abistaja Bauby puhul kuid annab siiski mõningasel määral iseseisvust. Samuti on süsteem märksa kiirem, sest silma jälgimise ja kokkuviimisega asukohal ekraanil on sisuliselt võimalik emuleerida arvutihiire tööd. Sarnast tehnoloogilist lahendust pakub EyeGaze süsteem.
Muidugi, paralüüsi võivad tekitada erinevad asjaolud, see võib olla nii psüühiline kui ka füsioloogiline probleem. Praegusel ajal on päris kaugele arenenud puhtalt mõttejõul juhitavad tähisjäsemed ja kogu eksoskeletid. Kuigi selle kohta on päris palju erinevaid linke ja loenguid, jättis ühe sügavaima mulje Brasiilia teadlaste loodud eksoskeleti lahendus, mis enne 2014 aasta jalgpalli MM-i Brasiilias võimaldas täielikult paralüseeritud mehel sooritada .. jalgpallilöök väravale.
Isiklikult usun, et arengud tehisneurovõrkude ja bioonika vallas jõuavad lähema 10 aasta jooksul sellisele tasemele, et suur osa paralüseeritud inimestest saavad uuesti liikuma ja toimetama. Tehisjäsemed on juba vana uudis. Eksoskeletid ja tehiskehaosad on lähema 10 aasta teema. Edasi tulevad olulisemate elutagamissüsteemide "küborgiseerimine" - süda on juba ammu tehtud, järgevad maksad, kopsud, neerud jne. Küborg muutub reaalsuseks ja sama tavaliseks kui iga muu vähemuse esindaja. Vaid aju ja reprodutsioonisüsteem on see, mida niipea veel välja ei vahetata. Samas ootan põnevusega, millal luuakse kiibid või biokiibid, mis võimaldavad suhelda otse, ilma nutitelefoni vms abita, kasutades vaid aju ja kiipi. Samuti, miks peaks näiteks piirduma sellisel puhul kahest silmast saadud videovooga? Tavaspektriga nägemisel? Usun, et tulevik on biomaterjali ja silikooni miks.
Selle koha pealt on kindlasti lugemist väärt raamat Isaac Asimovi "200 aastane mees" või kes lugeda ei viitsi, saab vaadata ka filmi .
Kuigi telepaatia tundub ulme ja muinasjutt, siis võin kihla vedada, et suurte ja arenenud riikide salajastes laborites selliste eksperimentidega juba tegeletakse ja varem või hiljem jõuab see "tavakasutusse".
No comments:
Post a Comment