Kui keegi esitab küsimuse kas IT on
inimese jaoks või vastupidi, siis on kahtlemata rangelt filosoofilise
'mina mõtlen, järelikult olen' kategooria järgi võimalik vaid see, et IT
on inimese jaoks. Seda puhtalt sellel põhjusel, et IT-l kui sellisel
puudub minapilt, iseteadvus, milleta ei ole ette kujutatav, et ükski
objekt võiks teist millegi jaoks vajada. IT võib inimeseta mitte töödata
aga vaja kindlasti IT-l inimest pole.
Mis on tänapäeval õieti Inimese ja IT vahekord? Üks neist on bioloogiline, evolutsiooniliselt kaua ja kaugele arenenenud liik, teine aga suhteliselt üldine mõiste mis hõlmab kogu tehnoloogiaharu mis esile kerkinud viimase poole sajandi jooksul. Kogu oma eelneva eksistentsita on inimene saanud läbi ilma IT-ta kuid tundub, et see periood on nüüdseks läbi.
IT põimub meie eluga nii paljudes punktides, et on pea võimatu leida eluvaldkonda, kus IT-d ei kasutata mõne protsessi lihtustamisel, automatiseerimisel, võimendamisel või lihtsalt meelelahutuslikumaks tegemisel. Kui veel möödunud sajandi kolmveerandi peal oli IT siiski suuresti ülikoolide ja suurfirmade valdkond siis tänapäeval on IT pandud külge autodele, koertele ja isegi sülelastele. Paljud tööstus- ja eluprotsessid on suhteliselt pöördumatult viidud IT-põhiseks ja ilma IT toetava või isegi kandva rollita oleks nende jätkamine pea võimatu. Ameerika Ühendriikides on Freakonomics Radio andmetel juba palju koole, kus ei õpetata enam käsitsi kirjutamist. Nii loomulikuks peetakse klaviatuuril trükkimist.
Inimene ja IT, kes neid suudaks lahuta?
Kahtlemata on hulk koduseid ja tööalaseid tegevusi, mida suudaksime teha endiselt arvutita. On ju tänapäeva konstantne nutitelefoni näppimine ja pidev onlines olemine siiski välditav. Küllap sellest tõuseks ka keskendumisvõime ja produktiivsus.
Aga kui mõelda tööstusprotsessidele ja teadusele tervikuna, siis on selge, et ilma IT-ta ei ole võimalik enam saavutada üheski niinimetatud 'frontier' valdkonnas mingeid tulemusi. Ükski suur tootmis-, logistika- või muu ettevõte ei ole võimeline enam oma tööd korraldama ja konkurentsis püsima ilma IT süsteemide toeta. Ükski fundamentaalteadus (fundamentaalosakeste füüsika, , materjalitehnika, keemia jt) ei ole enam lahti muugitav ilma mahukate arvutusoperatsioonideta või arvuti poolt juhitavate laboriseadmeteta. Manuaalse juhtimisega tuumareaktor? Aitäh, ei.
Tänapäeval on IT kindlasti inimese jaoks. Oskan mõelda vaid mõningatele ülimalt halvasti disainitud süsteemidele, kus süsteemi enda töös püsimiseks on vaja pidevat kahejalgset filtrit, kes süsteemi töös hoiaks. Aga ka selliselt võttes on see süsteem ju kellegile teisele vajalik, nii et kokkuvõttes teenib ikkagi süsteem inimest.
See ei pruugi aga nii jääda. Viimase paari aasta läbimurre tehisintelligentsi arendamisel võib varsti viia punkti, kus IT ja AI eksisteerivad iseeneses, võttes arvesse määratluse - 'mõtlen, järelikult olen'. See võib viia pikkamisi, või ka ülimalt kiirelt olukorrani, kus IT-l on vähemalt ajutiselt vaja inimesi. Erinevad eksperdid on selles osas eri meelel, mida tõesti iseteadlik AI kaasa tooks, nähakse nii Terminaatori stiilis Skyneti poolt külvatavat hävingut kui ka heasoovlikku ja mitte-pahatahtlikku AI-d, Ian M Banksi maailmade sarnast AI-de universumi mis aitab inimkonnal jälle hea ja kurja vahel vahet teha.
Ma ise arvan, et kaugem tulevik on inimese ja IT sümbioosi päralt. Arvutite tänapäevane võimsustarve ja taastootmisvõime ei saa bioloogilisele progressile ligilähedalegi. Inimesed jälle vajavad arvuti rafineeritud keskendunud ülesande lahendamise võimet - ütles näiteks Garry Kasparov peale Deep Bluele males kaotamist, et tegelikult ei võitnud mängu mitte arvuti geniaalsus vaid see, et arvuti ei väsi ja ei vaja puhkust. Inimene aga, parimagi taseme juures mingil hetkel väsib ja tema protsessimisvõime väheneb ja ta teeb mingil hetkel vea. Arvuti ja inimese sümbioos aga oleks midagi, mis ühendaks mõlema poole head ning kaotaks mõlema poole vead. Kas tulemuseks oleks just inimene, seda ei tea aga meie näo järgi oleks ta siiski vormitud.
No comments:
Post a Comment