Kuna ühinesin hiljuti Kaido Kikkase veetama kursusega IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid siis tuleb mul nüüd hakata sotsiaalseks ja kirjutada iga nädal vähemalt üks postitus nädala teema kohta. Seeon minu jaoks üksjagu väljakutse sest regulaarne kirjutamine pole just harjumus. Aga hakkame siis pihta.
Ajaloos üldse, eriti aga tehnika ja IT ajaloos on hulk asju, mis on olnud geniaalsed aga edu on siiski jäänud saavutamata. Üks neist on Dvoraki klaviatuur. Kuigi see leiutati juba 1933 ja on QWERTY klaviatuurist palju mõistlikuma täheasetusega, ei ole see siiski leidud laia kasutamist. Väidetavalt on Dvoraki klaviatuuri kasutajal vaja liigutada sõrmi palju vähem kui QWERTY klaviatuuri kasutajal. Tippkiiruseks Dvoraki klaviatuuril kirjutamisel on mõõdetud 212 sõna minutis, mis on vist enamvähem sama kiiresti kui ma mugavalt lugeda suudan. Igatahes ebaõnnestus see klaviatuuripaigutus lihtsalt põhjusel - massid olid juba harjunud teistsuguse klaviatuuripaigutusega ning ümberõpe on ajamahukas ning isegi ei viitsiks paari kiiremini kirjutatud sõna jaoks seda ette võtta.
Teiseks selliseks leiutiseks on kahtlemata Charles Babbage Differentseerimise masin nr 2. Leiutatud juba 1847, oli selle mehaanilise masina disan niisugune, et see oleks võinud arvutada ja polünoomide kordajaid ning väljastada neid kenasti tabelina. Masin pidi väljastama lausa trükkplaadid, mis oleks võimaldanud vigadeta tabelite trükkimist. See leiutis ebaõnnestus seepärast, et tema disain oli liialt keeruline (rohkem kui 8000 mehaanilist osa) ning leiutajal ei jätkunud resursse ning ka vist aega selle välja ehitamiseks. Tema geniaalne disain leidis lõpuks vormi poolteist sajandit hiljem Briti Teadusmuuseumis ning osutus täiesti töötavaks. Geenius oli omast ajast ees.
Kolmadaks näiteks on Video Chat - Esmalt juba 1968 välja toodud süsteem võimaldas rääkida ja samal ajal näha teise isiku videopilti, vahetada tekste jne. Tehnoloogia töötas.. kuid oli kallis ja kohmakas. Keegi ei viitsi jamada kaameratega ja loomulikult on ka vahel piinlikke hetki kui unustad, et oled videotelefoniga otsekõnes kuid jalas on vaid trussikud.. Sellisel põhjusel ei ole ka tänapäeval videokõne teab mis levinud, võrreldes tavalise kõne või tekstiga.
Viited
Ajaloos üldse, eriti aga tehnika ja IT ajaloos on hulk asju, mis on olnud geniaalsed aga edu on siiski jäänud saavutamata. Üks neist on Dvoraki klaviatuur. Kuigi see leiutati juba 1933 ja on QWERTY klaviatuurist palju mõistlikuma täheasetusega, ei ole see siiski leidud laia kasutamist. Väidetavalt on Dvoraki klaviatuuri kasutajal vaja liigutada sõrmi palju vähem kui QWERTY klaviatuuri kasutajal. Tippkiiruseks Dvoraki klaviatuuril kirjutamisel on mõõdetud 212 sõna minutis, mis on vist enamvähem sama kiiresti kui ma mugavalt lugeda suudan. Igatahes ebaõnnestus see klaviatuuripaigutus lihtsalt põhjusel - massid olid juba harjunud teistsuguse klaviatuuripaigutusega ning ümberõpe on ajamahukas ning isegi ei viitsiks paari kiiremini kirjutatud sõna jaoks seda ette võtta.
Teiseks selliseks leiutiseks on kahtlemata Charles Babbage Differentseerimise masin nr 2. Leiutatud juba 1847, oli selle mehaanilise masina disan niisugune, et see oleks võinud arvutada ja polünoomide kordajaid ning väljastada neid kenasti tabelina. Masin pidi väljastama lausa trükkplaadid, mis oleks võimaldanud vigadeta tabelite trükkimist. See leiutis ebaõnnestus seepärast, et tema disain oli liialt keeruline (rohkem kui 8000 mehaanilist osa) ning leiutajal ei jätkunud resursse ning ka vist aega selle välja ehitamiseks. Tema geniaalne disain leidis lõpuks vormi poolteist sajandit hiljem Briti Teadusmuuseumis ning osutus täiesti töötavaks. Geenius oli omast ajast ees.
Kolmadaks näiteks on Video Chat - Esmalt juba 1968 välja toodud süsteem võimaldas rääkida ja samal ajal näha teise isiku videopilti, vahetada tekste jne. Tehnoloogia töötas.. kuid oli kallis ja kohmakas. Keegi ei viitsi jamada kaameratega ja loomulikult on ka vahel piinlikke hetki kui unustad, et oled videotelefoniga otsekõnes kuid jalas on vaid trussikud.. Sellisel põhjusel ei ole ka tänapäeval videokõne teab mis levinud, võrreldes tavalise kõne või tekstiga.
Viited
- http://www.nytimes.com/interactive/2014/11/12/magazine/16innovationsfailures.html?_r=0
- https://et.wikipedia.org/wiki/Dvoraki_lihtsustatud_klaviatuur
- http://www.technologizer.com/2009/07/27/brilliant-but-doomed/
No comments:
Post a Comment